neljapäev, 4. juuni 2009

Põhjatud kapid

Vanatädi kootud seelikuriie, tibake kortsus küll aga täitsa korras veel. Vahetamist vajaks valge vestiosa ning voldid tuleks vähe lahedamaks voltida. See, mis sinna seeliku sisse käib, pole enam samas mõõdus kui aastal 1989 :D. Selle kanga minuni jõudmise teekond oli omapärane. Vanatädi naljalt oma asju ära ei jaganud, pigem tänuks mingi töö eest või nii. Selle kanga oli tädi saanud kunagi kingituseks, enam ei mäleta, kas aitas pensionit tuua või tegi aiatöid vms. Me käisime seal sageli peenraid tegemas ja ta alati kinkis naljakaid asju. Mul on nt kuskil siidrätt ja tema vana kleit, mida vanaema lõpuks salaja kandis :D (ma olin selles nagu uppunud kukk). Vanainimese asi noh, ei tahtnud kunagi võlgu jääda, kuigi keegi talt tasu ei oodanudki.
Vot, kangas seisis pikki aastaid tädil kapis. Kuni tuli ärkamisaeg ja ma asusin kooli lõpetama, oli tarvis rahvariideid. Siis meenus tädile, et tal on midagi. Hakkasime uurima ja osutus omakootud kihelkonnariideks. Omavärvitud lõngad olid ka veel olnud! Nii et täiesti kobamisi nii suur väärtus kenas konditsioonis alles :)


Ja need on mu omatehtud käised, valminud talvel-kevadel 1988/89, materjaliks vanatädi linane kangas. Täiesti korrast ära, seistes muutunud kollakaks, osad litrid kadunud. Ilmselt seda enam kanda ei saa, tuleb kunagi uus teha. Linased kangad jagas ta laiali seetõttu, et ta ei jaksanud neid ise hooldada enam. Olid kunagi kootud voodilinadeks, neid oli paksemaid ja õhemaid. Pleegitatud, ilusad valged.

Pits oli suvaline aga käiste mustrit kontrollisime tookord eestiaegsest rahvarõivaste raamatust. Õlakuid ja varrukaotsad sai tehtud ka sama skeemi alusel nagu raamatus ette nähtud. Mind tabab heldumus, kui ma neid käiseid vaatan :). Küll see oli ikka suur töö... ma olin siis miskine 17 vist aga tundus, et kannatust ikka jagus ...

Seelikuriie peaks olema ka õige, Harju-Jaani kihelkonna oma.
Tookord olin ma vist isegi pettunud, et kihelkonnas nii haledad toonid olid :) aga praegu mulle just meeldib. Koos käistega oli see kena komplekt.

Autentset vööd mul ei ole, on üks ligilähedase tonaalsusega kootud koopia. Kudujaks muide oli üks kohalik vanapapi, kes lastetelgedest mingi nipiga pisikesed kiriteljed teinud ja sellel vöösid kudus. Tellisime tookord temalt 2 vööd, üks on sinistes-kollastes-linastes toonides ja teine rõõmsam, punast-sinist-rohelist geomeetrilist ornamenti. Need on mul ka kenasti alles!

Proovisin seelikut selga, jummel, nagu heinasaad :D


NB! Et mitte uut postitust teha, lisan siia lõppu, et täna sai mul siia kolimisest 2 aastat täis!

3 kommentaari:

  1. Nii armas leid. Aga miks sa arvad, et neid käiseid enam kasutada ei saa? seismisest kollane linane riie läheb väga ilusaks valgeks, pisut leotust ja pleekimist vaja vaid. Piluga peab ettevaatlik olema, masinas mitte pesema ja litreid saab uusi õmmelda.

    VastaKustuta
  2. Jube ilusad on. Tahaks ka, et oleks kapis ühed rahvarõivad võtta.

    VastaKustuta
  3. Saab jah valgeks, seda ma tean aga nood on mulle väikesed (pikkuses siis õlast nabani). Olid sellised nibin-nabin juba tegemise ajal. Millegipärast ei taibanud pikemat teha.

    VastaKustuta