pühapäev, 8. aprill 2012

Sillamäe



See raamat on oma töö teinud ja minu silmad on Sillamäed näinud. Ajastus polnud küll suurem asi - köha tahtis kopsud Kirde-Eestisse jätta ning lund muudkui sadas ja sadas. Aga planeeritud oli ja ära me käisime. Tehtud!

Sillamäe oli minu tähelepanu alt kuidagi vasakule ja paremale siiani ära põiganud. Olen käinud korduvalt Toilas ja Vokas (imeilus kant!) ning korra sattunud ka Narva ning Narva-Jõesuusse aga Sillamäed teadsin pisut vaid vabatsooni ning Silmeti kontekstis.

Raamat, mida ma ikka veel loen, tekitas aga kohutava uudishimu ja soovi linnas esimesel võimalusel ära käia. Olin valmis muidugi halvimaks, et nõuka ja lagunenud jne. Aga, minu üllatuseks oli esmamulje ikka väga hea! Kesklinn oli minu silmale isegi ilus, puhas ja korras. Klassikalised kesklinna majad meenutavad mulle Tallinnas Asula tänava kahekordseid, sammaste ja rõdudega elamuid. Ja neid oli seal ikka palju. Majad on tänavate ääres peegelpildis, et kui ühel pool on tänavanurgal samba ja tornikesega moodustis, kordub sama kohe teisel pool teed ka.

Lisaks oli palju parke, suuri korras parke!  Kultuurikeskus nägi välja nagu oleks äsja renoveeritud, sama linnavalitsuse hoonega - nagu oleks just tellingud majalt eemaldatud. Linnavalitsuse hoone kell on naljakas, täistundidel mängib elektroonilist viisijuppi.


Muidugi on ka kinnilöödud akendega sarasid, eriti sadama lähistel. Rannas mängisid noored jääpankadega, saateks need b-tähega vandesõnad. Väga ootuspärane, ma ütleks. Rand valmistas pisikese pettumuse, ma arvasin, et seal on pankrannik kõrgem. Ilmselt on see mulje pärit mõned kilomeetrid eemal olevast Päite pangast, mis on ikka võimas. Kõrge ja sakilise servaga, ohtlik ka muidugi. Ilmselt on sadamaala ehitus klinti lõhkunud ja loodus ise ka, ei tea. Igatahes see klindi serv jookseb linnaservast läbi küll, Gagarini tänavalt läheb tee suht järsult alla mere suunas ning sealt paremale vaadates pisut näeb.


Tänavad on selles linnas väga toredad. Mul tekkis täielik hasart, et kas saab kõik kirjanikunimed pildile või ei. Tolstoi, Gogoli, Majakovski ja Krõlovi sain!

Krõlovi leidmine oli komöödia omaette. Linn on üsna pisikene ja ükskõik, mispidi sa ka siis ei sõidaks, alati jõuad Kesktänavale või siis tagasi Tallinna maanteele. Ma ikka kruttisin edasi ja tagasi korduvalt, sest kaart näitas, et kohe Tallinna tänavalt see jupikene alla keerama peab. Lõpuks avastasime porimülgast meenutava uulitsa, mille alguses suure taraga siniseks võõbatud majaonn. Kurjad kirjad majal peal, et eramaa ja koerad ja kaamerad jne. Keerasin ikkagi sisse ja kohe kui porine kurv võetud sai, ilmus ilustevalt majaseinale silt - Krõlovi! Autost välja minna ei julgenud, kes teab, tegin läbi akna klõpsu ära ja viuh minema! Krõlovi peab pildistama, kuna mul on tema valmid igal hommikul silme ees kui ma eeslitega jalutan. Kes kooliajast ei mäleta enam, siis olgu siinkohal too tekst ka ära toodud :


Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas,
siis nendel kuidagi ei vea
ja rist ning viletsus on nende ettevõte.

Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte,
mis koos nad ühistööle viis,
et koormat vedada ja selleks siis
nad kohe kolmekesi rakendusid ette.

Kuid kuis ka püüaksid,  ei koormat paigast saa:
Luik tahab pilvi lennata, Vähk ronib tagurpidi,
Havi kisub vette.
Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal,
kuid koorem praegugi on koha peal

Tagasi tulime Kuremäe kaudu ning tegime peatuse ka kloostris. Küll seal oli palju rahvast, kuigi õigeusu pühad peaksid olema nädala pärast. Kaks bussitäit lätlasi, lisaks parklas mitmeid autosid. Kloostri peasissekäik on nüüd korras, ilusti restaureeritud raudkividest võimas ehitis. Keegi võiks meie talu vundamendi ka nii kenasti korda teha.

Nunnad olid toimekad ja mobiilsed. Mul on raudselt ajast ja arust ettekujutus kloostrielust, igatahes ei suuda ma vaatamata jätta kui mobiiliga kõnelevat nunna mustas näen.

Kloostrisse sõites märkasin viita - Illuka mõis ja kool. Olin kunagi lapsepõlves korduvalt tädi ja tema mehega suviti sealkandis külas käinud. Mõtlesin, et põikaks korraks sinna mõisa ka, et kas tunnen ära? Ega ei tundnud, kuigi seda ma mäletasin, et maantee läks mõisast mööda.


Mõis oli kenasti korras, lisaks kõrvalhoone konverentside pidamiseks. Peamajas pidid olema vanemad klassid ja kõrvalhoones algklassid. Lapsi 70 ringis ning koolis käiakse isegi linnast ehk siis Jõhvist. Pargis oli veel eraldi hoone lasteaiale, see pidi olema neil kõige uuem. Sain seal ühe prouaga jutule, ta tundis ka seda peret, kelle juures ma kunagi suvitasin.

Nimelt võtsid mu tädi ja tädimees mind sageli Ida-Virusse kaasa. See oli üks pikk sõit tädimehe samblarohelisee źigulliga, tasakesi ja tolle aja kohta olematu liiklusega maanteel. Lapse jaoks kõige põnevam moment oli see, kui tuhamäed lõpuks ometi paistma hakkasid! Illukal oli täitsa maa - maasikametsad (kohaliku karujõmmiga), suitsusaun ja suveonn. Lüpsilehm, kelle piimast ma kosusin ning posu kanu, kelle mune tuli otsimas käia. Ahjaa, seal varitseti sügiseti tuhvleid :) Teate, mis tähendab? Üldse oli nendel kohalikel pehme hääldus ja paljud sõnad naljakalt III vältes.

Tagasitee oli pehmelt öeldes rõve. Tulime üle Avinurme ja seal oli maantee puhas ning ilus. Jäi mulje nagu poleks lund üldse sadanud. Aga kuskil Väike-Maarja kandis hakkas niiviisi sadama, et ütlemata vastik oli sõita. Eriti karmiks läks lõik Tamsalu-Ambla-Jäneda. Ma muidugi kasutasin otselõike ka, kuna see kant mulle üsna tuttav ja nood shortcuttimised olid tuiskava lumega tsipakene keerulised sõita. Aga kodus me kõik oleme ning elus ja terved, st ühes tükis. Terve olemine on siinkirjutaja kohta üsna vale ütlemine, sest õhtuks kadus hääl ja jäi vaid pilt :D. Aga millised muljed! Eks aega praavitada ole küll.

Ärge peljake Ida-Viru, minge kolama!

5 kommentaari:

  1. ma ei tea jah, miks suur hulk inimesi pelgab Ida-Virumaad. see on väga huvitav ja ka ilus kant tegelikult. ning Sillamäe meeldib mulle ka.

    VastaKustuta
  2. Mul oli ka tore kogemus.Sillamäe esimese klassi lapsed(õpetajaga koos loomulikult) kutsusid mind külla,kuna õpisid minu illustreeritud Aabista järgi.Vastuvõtt oli jube soe ja armas ja mulle tehti linnaekskursiooni ka:) Linn meeldis väga,jätis hästi tervikliku muljet,kuna majad enamasti olidki staaliniaegsed ja linna pilt polnud eriti ära rikutud mingisuguste nõmedate nõukaaja hoonetega....Kahjuks ilm polnud ka kiita,aga isegi see fakt ei suutnud muljet ära rikuda.Tahaks kunagi ka suve ajal sinna sattuda,et näha neid ilusaid parke täies hiilguses :)

    VastaKustuta
  3. Mul laksas paraja nostalgiavoo pärast Narva suunal niisama kolamist peale..:)),tahtsime Narvat ka minna vaatama, aga tegime liiga optimistliku programmi ja peale Kuremäe kloostrit tulime kodupoole tagasi.Peaks suvel veel minema avastama :)Hea jutt sul, avasta Eestimaad :)
    Ps.kaevandust võiks ka käia vaatamas, võimas.

    VastaKustuta
  4. Sa mõtled muuseumi? Seal ma olen käinud, väga äge oli. Meil oli ekskursioon kolleegidega koos kaevurilõunaga maa all :D ja päras osad käisid veel seal seikluspargis ka.

    Narva sai raha promenaadi renoveerimiseks, täna just jooksis uudistest läbi. Eks peale seda kui valmis, peaks uuesti mineme sinna ka :)

    VastaKustuta
  5. Sveta, sinu kohtumine koolilastega võis küll tore kogemus olla. Asjalik õpetaja!

    Ahjaa, lugege raamatut ka, unustasin lisada. Eriti kõnekas on too lektüür nn nõukaajaga kokkupuutunud inimestele.

    VastaKustuta