Fantaseerimiseks

Ikka on fantaseeritud sel teemal, kuidas ja kas mustrid vanal ajal levisid. Kui paiksed inimesed siiski olid ja palju neid mõisnike poolt "liigutati".
Ma olen korjanud ka nn legende ja fakte oma esivanemate päritolukohast (Harju-Jaani kihelkond, Kose kihelkonna serv) ning mõelnud, mismoodi need asjad vanasti olid.
Kes keda mõjutas? :)

- Viikingite retked, kaubavahetus:

"Intrigeeriv on fakt, et enamik hõberahasid 9.–10. sajandi aardeleidudest pärineb araabia-maailmast… Milliseid lepinguõiguse norme tõid kaasa viikingid, kelle kaubateed läbisid meie alasid ning kes need mündid tõenäoliselt Araabiast kohale tõid? Miks on meil leitud vaid üksikuid münte Rooma riigist?" (Allikas: Kultuur ja Elu).

Raasiku aadreleius (aastast 1060) - "Üle tuhande mündi on vermitud Saksamaa rahapadades, kuid kokku pärinevad mündid üheksast riigist või ajaloolisest piirkonnast."(Allikas: Horisont)


"Esimesed teated mõisatest:
Anija - 1482,
Aruküla - eraldati Raasikust 1726,
Haljava - 1562,
Raasiku - 1266,
Perila - 1298,
Kiviloo - 1322 jne."
(Julius Põldmäe. "Harju Jaani kihelkond läbi aegade).

Kui Haljava veel küla oli, käidi teol Maardu mõisas. Vana kohanimi - Sayntacken - mida pikka aega peeti vasteks "Sootagusele", on uuema hüpoteesi kohaselt (Valdo Praust) pigem Saha-tagune. Tuleneb Saha kabelist. Vana teedevõrgustik oli teistsugune kui tänapäevane.

"Igavere küla: osteti 1266. aastal Dünamünde kloostri poolt. Küla vahetab sageli omanikku ja jääb lõpuks 1528. aastal Padise kloostrile, kuuludes Puiatu vakusesse Raasiku mõisa koosseisus. 1567 oli külas 14 adramaad, 2 üksjalga ja 7 vabadikku. 1691 oli siin 17 talu, 1765 aga ainult üks talu" (Põhjasõda, katk).(Julius Põldmäe. "Harju Jaani kihelkond läbi aegade).


Harju-Jaani kirikukroonika 18. sajandi algusest (17... esimene kümnend) mainib kiriku sissetulekute peatüki juures järgmist:

"Kihlamise eest antud vakk kaeru ja laulatamise eest ½ taalrit, paar sukke, sukapaelad ja naeste vöö. Taluperemehe matmise eest saanud õpetaja härja ehk ühe taalri ja perenaise matmise eest lehma ehk ühe taalri.... Köster sai laulatamise eest 1 paari kindaid ja sukapaelad"("Wrede kroonika 1. osa - mineviku sündmused, vana kirjade, dokumentide ja vanemate inimeste mälestuste järele ülestähendatud")


- Ümberasustamised:
Harju-Jaanis:
"Keisrinna ukaasiga toodi Arukülla 18. sajandi alguses palju uut rahvast. Nt Venemaalt ja Soome aladelt, mis Vene all olid siis. Lisaks mõned pered Hiiumaalt.
Katku tõttu oli 212st alles jäänud 19 ning keegi pidi ju mõisatööd tegema ning maad harima." (Kohalik ajalooraamat).

Voosel:
"1848. aastal võeti riigi poolt vastu seadus, mis kaotas pärisorjuse, sellega kehtestati kindel piir talu- ja mõisamaade vahel, kuid mõisnikud tegutsesid ikkagi oma äranägemise järgi. Nii on Alavere parun C. Ungern-Stemberg olnud eriti julm. Ta lasi hävitada viis suurt küla ja asustas ümber ligi 1000 inimest. Neist Voose küla isegi 12 aastat peale 1848. aasta seadust. Voose külla olevat toodud uued inimesed. Oletatavasti on nad olnud Soome või Lõuna-Eesti päritolu." (Voose küla ajalugu)


Kuidas nood võõrad siin "sulandusid", võib lugeda Wrede kroonikast:

"1726.a. ehitati õpetajale uued loomalaudad, tööd tegivad venelased ja saivad 11 kop. päevas, üks soomlane sai 80 kop. nädalas ja kihelkonnast olivad neli meest, kuid need ei tunnud tööd."

"9. septembril 1729.a. olla Kölli Jüri ja Limoka Mart tee peal kedagi Soome naist varguse pärast peksnud ja teda sinnasamasse jätnud. Kaks Koila meest, kes palgi koormatega mööda läinud, pannud naise koorma otsa, aga, et nad ise joobnud olnud, lasknud naise maha kukkuda. Et naine mõne päeva eest Tuha kõrtsis venelaste käest peksa saanud ja nüüd terve öö külma ja vihma käes olnud, leitud ta teisel hommikul tee ääres surnult. Mõlemad peksjad põgenenud aga ära. Kuberneri käsu peale antud siis igasse külasse teada, et kui niisuguseid mehi näha on, neid kohe kinni võtta. Jõuluks ilmunud mehed ise koju, kust neid siis ka kohtu kätte toimetati. Et kihelkonna kohtul, kus nende asi arutusel oli, võimalik polnud selgeks teha, kas naine nende peksmise, või kukkumise ja külma tagajärgedesse suri, mõisteti kummalegi 40 paari vitsu. Otsus saadeti kahel pühapäeval pärast jumalateenistust kiriku juures täide"

On teada ka fakte laste müümisest Venemaale ning karistuse kandmisest Siberis.

("Wrede kroonika 1. osa - mineviku sündmused, vana kirjade, dokumentide ja vanemate inimeste mälestuste järele ülestähendatud")

- Viinaköögid 19. sajandi alguses, viina viidi Venemaale ja vastu toodi soola nt. Äkki ka muud?

"Suur osa viinast turustati Peterburis. Raudteed ei olnud. Piiritus veeti killavooridega Peterburi. Killavooris oli mitu hobust. Puust piiritusevaadid olid regedel. Hobusemehed ööbisid kõrtsides. Narva talvetee käis üle jää. Luuga lahel olid ka kõrtsid. Läbiti 20 versta päevas. Vahemaa oli 360 versta. 30 puuda oli killavoorikoorma raskus. Peterburist toodi soola ja rauakaupu.
Meestel olid leivakotid kaasas. Piirituseaamidele puuriti vitsa alla augud, tilgutati piiritust, löödi puupunn ette ja koputati vits tagasi. Niimoodi tohterdati end iga voori ajal külmarohuga. Reis Peterburi ja tagasi kestis 2-3 nädalat"