Mulle meenus täna, et ma pole ju veel kirjutanud sellest, kuidas me rohkem kui kuu aega tagasi Tartus käisime. Parem hilja kui mitte midagi, eks :)
Ristilapsel oli jaanuaris 15.a juubel ja mõtlesin, et korraldaks seekord sünnipäeva pisut teistsugusena kui tavaliselt. Et sõidaks kuskile paariks päevaks ja võtaks koos midagi ägedat ette. Mõeldud-tehtud! Kuna veebruar on reeglina viiruste poolest väga helde kuu, siis mõtted väljaspoole Eestit sõita matsin kiirelt maha. Sõelale jäi Tartu,et käiks veekeskuses, teatris ja vaataks võimalusel ka ERMi uue maja ära. Viimase osas olid lapsed küll pisut kõhkleval seisukohal aga etteruttavalt võib öelda, et tegelikult mõlemale väga meeldis. Vähemalt niiviisi nad ise väitsid :) Kaasa tuli ka noorem õde, et tüdrukutel oleks seltsis toredam sõita. Ööbimised planeerisime uude moodsasse hostelli nimega Hektor Design.
Päevakava oli tihe. Laupäeva hommikul viisime koera minu ema juurde hoiule ning põrutasime siis kambakesi Tartu poole teele. Kuna enne sõitu oli üks tüdrukutest kerges palavikus, siis leppisime kokku, et esimene päev on tubane ja teisel hommikul vaatame, kas veekeskusesse kannatab minna või ei. Nii et trip algas Eesti Rahva Muuseumi uuest majast.
ERM.
Kes sinna plaanib minna, siis varuge aega. Kohe palju! Samas ei juhtu mitte midagi, kui juba eelnevalt planeerida nii, et külastus kaheks (või enamaks) osaks jagada. Et esimesel korral üldmulje ja natuke peale ning teisel korral siis põhjalikumalt. Ka sellest ei pruugi veel piisata aga no vähemalt alustuseks peaks piisama :).
Meil läks kokku vist pea neli tundi ja viimane tund oli ikka väga väsitav. Lugemist on palju, vaatamist ka. Me alustasime uuralite väljapanekust, küll see oli põnev. Kõike sai katsuda ja proovida ja ronida tares ahju peale, võtta mõõtu keskmist kasvu ugrilasega, uurida menüüd jne. Kui raatsite, võtke giid, kasvõi sinna uurali ossa, on palju harivam. Samas kui hoida mõne grupi lähedale, siis natukene kuuleb sealt ikka ka :) Ja kui ilus see põrandajõgi seal on! Üks väike poiss hüüdis, et ärge astuge kaladele peale!
Seejärel siirdusime ajarada ja kohtumisi vaatama. Kohutavalt palju infot ja kohati oli mul lausa segadus, et mis järjekorras oleks seda mõistlik vaadata, et midagi vahele ei jääks. Meeldis see, et nt osad teemad ajaloost olid lahendatud videotena, kus mängisid eesti näitlejad. Tegi teema elavamaks ja pani kaasa mõtlema. Ka nood tõsielulistel lugudel baseeruvad klipid olid väga haaravad, isegi tüdrukud vaatasid kõik põhjalikult lõpuni (küüditamislood, õpetaja represseerimine, külakohus jne). Osad teemad olid samas jälle nii omas ajastus, et raske oli selgitada (nt piiritsoon ja rannajoon).
Mis võibolla pisut pettumuse valmistas, oli see et vana taluosa on kuidagi palju väiksem kui vanasti. Samas eks lähtuti vast tasakaalustamisest, et ükski ajastu ei domineeriks liialt. Mulle nt väga meeldis vanasti vaadata neid lõputuid kindasahtleid aga eks selline eksponeerimine on alati esemele risk. Siin tuleb muidugi mainida, et ma olin selleks hetkeks suht väsinud juba ning järgmisel korral minnes alustan teistest otsast :)
Kõike ei saa muidugi ära rääkida ka, peate ise vaatama minema! Ja ärge unustage külastada õllekappade saali! Jeerum, milline kogus kannusid seal väljas on. Mõned on ikka nii suured, et neid vist kanti mitme mehega. Muljetavaldav oli ka veel läbi kannusaali põranda paistev tõllakogu. Ma ei oska öelda, kas sinna alla regulaarselt lubatakse minna, me ei taibanud küsida aga kui saab, minge kindlasti!
Lõpetuseks sai meil nalja ka. Olime just peaukse juurde tagasi pöördumas kui avastasime tantsivad lätlased. Eksole, lähed Eesti Rahva Muuseumisse ning leiad eest lätlased :) Tüdrukud, kes ise ka rahvatantsuga on tegelenud aastaid, panid tähele, et ERMis on väga libedad põrandad fuajees ning vaesed tantsijad olid kohati päris hädas!
Täiesti näljased ja oimetud, tormasime hostelisse asju ära viima ning seejärel Aparaati sööma. Mul on nüüd uus lemmiksöögikoht Tartus. Imeliselt lahke pererahvas ja nii maitsvad toidud olid seal! Meil ei olnud bronni ning see oli just enne sõbrapäeva, suht rahvarohke ühesõnaga. Neiu leidis meile kiirelt vaba nurga ning orgunnis lisatoolid, et me kenasti ära mahuksime. Ju me siis nägime ikka väga näljased välja vist :P
Õhtul oli meil Karlova teatris etendus "Koerapäevikud" minu ettepanekul, koeraomanik nagu ma olen. Natukene kliśśeelik ja tavaline too ju oli aga siiski oma mõningaste kõrghetkedega. Vahelduseks meeldis küll. Kingituseks sai Rosin närimispakikese :)
Pühapäevast pool vedelesime auga maha Aura veekeskuses ja tervisepargis. Saunad, bassein, torud jms. Mina praavitasin oma lõputut köha saunades, tüdrukud lustisid vees. Tagasisõit oli raske, uni tikkus peale ja elamused tegid meele raskeks. Koer oli hoitud ja kohtumise üle rõõmus, uni kodus kosutav ja mõnus :)
Aga teie minge kindlasti muuseumisse kui te seal veel käinud ei ole!
Ristilapsel oli jaanuaris 15.a juubel ja mõtlesin, et korraldaks seekord sünnipäeva pisut teistsugusena kui tavaliselt. Et sõidaks kuskile paariks päevaks ja võtaks koos midagi ägedat ette. Mõeldud-tehtud! Kuna veebruar on reeglina viiruste poolest väga helde kuu, siis mõtted väljaspoole Eestit sõita matsin kiirelt maha. Sõelale jäi Tartu,et käiks veekeskuses, teatris ja vaataks võimalusel ka ERMi uue maja ära. Viimase osas olid lapsed küll pisut kõhkleval seisukohal aga etteruttavalt võib öelda, et tegelikult mõlemale väga meeldis. Vähemalt niiviisi nad ise väitsid :) Kaasa tuli ka noorem õde, et tüdrukutel oleks seltsis toredam sõita. Ööbimised planeerisime uude moodsasse hostelli nimega Hektor Design.
Päevakava oli tihe. Laupäeva hommikul viisime koera minu ema juurde hoiule ning põrutasime siis kambakesi Tartu poole teele. Kuna enne sõitu oli üks tüdrukutest kerges palavikus, siis leppisime kokku, et esimene päev on tubane ja teisel hommikul vaatame, kas veekeskusesse kannatab minna või ei. Nii et trip algas Eesti Rahva Muuseumi uuest majast.
ERM.
Kes sinna plaanib minna, siis varuge aega. Kohe palju! Samas ei juhtu mitte midagi, kui juba eelnevalt planeerida nii, et külastus kaheks (või enamaks) osaks jagada. Et esimesel korral üldmulje ja natuke peale ning teisel korral siis põhjalikumalt. Ka sellest ei pruugi veel piisata aga no vähemalt alustuseks peaks piisama :).
Meil läks kokku vist pea neli tundi ja viimane tund oli ikka väga väsitav. Lugemist on palju, vaatamist ka. Me alustasime uuralite väljapanekust, küll see oli põnev. Kõike sai katsuda ja proovida ja ronida tares ahju peale, võtta mõõtu keskmist kasvu ugrilasega, uurida menüüd jne. Kui raatsite, võtke giid, kasvõi sinna uurali ossa, on palju harivam. Samas kui hoida mõne grupi lähedale, siis natukene kuuleb sealt ikka ka :) Ja kui ilus see põrandajõgi seal on! Üks väike poiss hüüdis, et ärge astuge kaladele peale!
 |
| Jõgi / The river (floor) |
 |
| Komi memme sukad / Komi lady |
 |
| Komi tare /komi farm house |
 |
| Mari mustrid /Mari patterns |
 |
| Meie kandist kogutud saanitekk / blanket found from area my roots are from |
 |
| Lätlased /lativan folk dancers |
Seejärel siirdusime ajarada ja kohtumisi vaatama. Kohutavalt palju infot ja kohati oli mul lausa segadus, et mis järjekorras oleks seda mõistlik vaadata, et midagi vahele ei jääks. Meeldis see, et nt osad teemad ajaloost olid lahendatud videotena, kus mängisid eesti näitlejad. Tegi teema elavamaks ja pani kaasa mõtlema. Ka nood tõsielulistel lugudel baseeruvad klipid olid väga haaravad, isegi tüdrukud vaatasid kõik põhjalikult lõpuni (küüditamislood, õpetaja represseerimine, külakohus jne). Osad teemad olid samas jälle nii omas ajastus, et raske oli selgitada (nt piiritsoon ja rannajoon).
Mis võibolla pisut pettumuse valmistas, oli see et vana taluosa on kuidagi palju väiksem kui vanasti. Samas eks lähtuti vast tasakaalustamisest, et ükski ajastu ei domineeriks liialt. Mulle nt väga meeldis vanasti vaadata neid lõputuid kindasahtleid aga eks selline eksponeerimine on alati esemele risk. Siin tuleb muidugi mainida, et ma olin selleks hetkeks suht väsinud juba ning järgmisel korral minnes alustan teistest otsast :)
Kõike ei saa muidugi ära rääkida ka, peate ise vaatama minema! Ja ärge unustage külastada õllekappade saali! Jeerum, milline kogus kannusid seal väljas on. Mõned on ikka nii suured, et neid vist kanti mitme mehega. Muljetavaldav oli ka veel läbi kannusaali põranda paistev tõllakogu. Ma ei oska öelda, kas sinna alla regulaarselt lubatakse minna, me ei taibanud küsida aga kui saab, minge kindlasti!
Lõpetuseks sai meil nalja ka. Olime just peaukse juurde tagasi pöördumas kui avastasime tantsivad lätlased. Eksole, lähed Eesti Rahva Muuseumisse ning leiad eest lätlased :) Tüdrukud, kes ise ka rahvatantsuga on tegelenud aastaid, panid tähele, et ERMis on väga libedad põrandad fuajees ning vaesed tantsijad olid kohati päris hädas!
Täiesti näljased ja oimetud, tormasime hostelisse asju ära viima ning seejärel Aparaati sööma. Mul on nüüd uus lemmiksöögikoht Tartus. Imeliselt lahke pererahvas ja nii maitsvad toidud olid seal! Meil ei olnud bronni ning see oli just enne sõbrapäeva, suht rahvarohke ühesõnaga. Neiu leidis meile kiirelt vaba nurga ning orgunnis lisatoolid, et me kenasti ära mahuksime. Ju me siis nägime ikka väga näljased välja vist :P
Õhtul oli meil Karlova teatris etendus "Koerapäevikud" minu ettepanekul, koeraomanik nagu ma olen. Natukene kliśśeelik ja tavaline too ju oli aga siiski oma mõningaste kõrghetkedega. Vahelduseks meeldis küll. Kingituseks sai Rosin närimispakikese :)
Pühapäevast pool vedelesime auga maha Aura veekeskuses ja tervisepargis. Saunad, bassein, torud jms. Mina praavitasin oma lõputut köha saunades, tüdrukud lustisid vees. Tagasisõit oli raske, uni tikkus peale ja elamused tegid meele raskeks. Koer oli hoitud ja kohtumise üle rõõmus, uni kodus kosutav ja mõnus :)
Aga teie minge kindlasti muuseumisse kui te seal veel käinud ei ole!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar